Teema: “Meie pere kuulab ja vaatab”
Tegevuskava:
23.01- Kodu-uurimise “Meie pere kuulab ja vaatab” intervjuude läbi viimise tähtaeg.
01.02- Kodu-uurimise “Meie pere kuulab ja vaatab” mustandi valmimise tähtaeg. Tiitellehe vormistamine koolis.
17.02- Kodu-uurimise “Meie pere kuulab ja vaatab” puhtandi esitamise tähtaeg.
Uurimistööst võiks välja tulla, millega kodus või vanavanemate juures tele- ja raadiosaateid kuulatakse-vaadatakse; kas kodus on raadio ja teler või kasutatakse kaasaegseid nutiseadmeid; kas midagi kuulatakse-vaadatakse koos või on igal pereliikmel „oma masin”; mida vanemad ja vanavanemad mäletavad lapsepõlve raadiokuulamisest ja telerivaatamisest; mis on pereliikmete lemmiksaated ja kes on lemmiksaatejuhid.
Eesmärk: mälestuste talletamine, lugemis- ja kirjaoskuse arendamine, uurimustöö koostamise kogemuse ja oskuste omandamine.
Juhend:
*Kodu-uurimistöö esitatakse köidetuna (näiteks kiirköitjasse).
*Tekstid on kirjutatud käsitsi A4 paberi ühele poolele.
*Töö lehed nummerdatakse. Number märgitakse alla lehe keskele. Lehekülgi arvestatakse tiitellehest, mida ei nummerdata.
*Töösse on soovitav põimida joonistusi ja fotosid. Originaalfotosid üldjuhul töösse ei liimita, kasutatakse koopiaid. Iga fotokoopia peab olema varustatud selgitava tekstiga (mida/keda/millist sündmust see kujutab; võimalikult kõigi fotol olevate isikute nimed) ja fotografeerimise aeg (kas või ligikaudseltki). Kes, kus ja millal on niisugused asjad, mida me täna teame, aga mis peagi ununevad.
TIITELLEHT
*Vormistame koolis.
SISUKORD
*Sisukorrast näeb lugeja töö ülesehitust ning seda, milliselt leheküljelt mida leida. Sisukord paigutatakse tiitellehe järele, sissejuhatuse ette.
SISSEJUHATUS
*Sissejuhatus on lühike.
*Sissejuhatuses peaksid olema kajastatud järgmised punktid:
1. Teema valik – põhjendada, miks valiti just see teema.
2. Iseloomustatakse põhilisi allikaid – milliseid materjale töös kasutatakse. Näiteks: uurimistöö põhineb mälestustel. Märgitakse ära küsija ja jutustaja suhe (nt sugulusaste), küsitletu/jutustaja seos uuritava teemaga (nt ametikoht). Nimetatakse ka, kus kirjeldatud sündmused aset leidsid.
3. On heaks tooniks tänada juhendajat. Sissejuhatusse sobib kirjutada ka, kes juhendaja/juhendajad on – nt autori tädi, õpetaja, koduloomuuseumi juhataja. Tänada võib ka teisi, kes töö valmimisel abi osutasid.
PÕHIOSA
*Töö põhiosa on soovitav liigendada alateemadeks (põhiosa pikkus ei ole ette antud).
KOKKUVÕTE
*Lõppsõnas võetakse kokku, millistele järeldustele jõuti töö kirjutamise käigus ja mida sellise uurimistöö kirjutamine autorile andis. Lõppsõnasse võib kirjutada ka, milliseid üllatusi, õnnestumisi ja raskusi töö koostamisel ja vormistamisel ette tuli, mida on tähtis sellise töö tegemisel silmas pidada.
TÖÖ KOOSTAMISE ALUSMATERJAL
*Õige kodu-uurimistöö põhineb algallika(te)l, näiteks vanaisa mälestustel. Kindlasti tuleb märkida teave isiku kohta, kellelt andmeid saadi, kellelt mälestusi koguti.
Kui küsitletu/jutustaja on pensionär, siis sünniaasta ja elukoht käesoleval hetkel; kui ametiisik, siis amet. Kirja tuleb panna ka küsitlemise aeg.
Näide: Johannes Paju (sünd. 12.03.1950, elukoht Vastseliina vald Võru maakond) mälestused. Intervjueerinud töö autor 12. novembril ja 2. detsembril 2022. Kui töö põhineb vaid kirjandusel, siis on tegemist teiste autorite seisukohtade refereerimisega ja töö ise on referaat, mitte uurimistöö.
LISAD
Kui fotod ei ole põimitud teksti, esitatakse need lisas koos piltide kohta käivate andmetega. Lisana võib esitada täiendavat materjali (nt mõne huvitava mängu täpne kirjeldus vm), mille juurde kirjutatakse samuti täpsustavad andmed. Igale lisale pannakse pealkiri. Näide: LISA 1. Vana-vanemate talu plaan.
