Veepäeval veendusime selles, kui oluline on meile puhas ja kvaliteetne vesi. Otsisime vastuseid küsimustele, mille jaoks me iga päev puhast vett kasutame ning kuidas
saaks puhast vett säästa? Selleks alustasime oma veejalajälje kaardistamist. Tekkinud jalajälgedest loome teeraja, mis viib probleemi lahendusteni. Silmaringi laiendamiseks
vaatasime ära filmi „Püha vesi“, mis räägib India kogukondade protestist Coca Cola tehaste vastu, kuna need kasutavad ära enamuse kogukonna põhjaveest. Eesti keeles lugesime,
aga lustakat Ghana muinasjuttu „Vihmalaul“. Inglise keeles tutvusime veeringlusega ning õppisime selgeks luuletuse „Water“. Kehalises proovisime panna pea peale tasakaaluks
taldriku ning läbida kahe topispalliga ette antud teekonna. Imeteerides nii seda, kuidas arengumaades tuleb vee saamiseks läbida raskete anumatega väga pikki distantse.
Külalistunni viisid läbi Saku Lätest Kadi Tikerpuu ja Sigre Erik. Koos mõeldi, mis lastele veega seondub ja arutleti, et puhas vesi ei ole iseenesest mõistetav.
Vesi võib küll olemas olla, aga kui selle kvaliteet on halb, siis seda tarbida ei ole võimalik.
Põnevad faktid Saku Läte kohta, mida teada saime:
*Saku Läte puurkaev on umbes sama sügav kui on jalgpalliväljaku pikkus
*vett ei töödelda keemiliselt
*1 autojuht kannab ühes päevas keskmiselt 150-200 suurt pudelit (18,9 l)
*Saku Läte müüb aastas 2 Dubai akvaariumi täit vett
Ees on veel ootamas kohtumine SG loodusainete õpetaja Teele Rajaga ning koostöö 10G-1 klassiga.
